Seakasvatuse eksami kordamisküsimused
Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks
põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus. Madala happesuse
tõttu ei aktiveeru pepsinogeen, mistõttu ei toimu proteiini hüdrolüüsi maos ning mao-
sooletraktis hakkavad paljunema patogeensed mikroorganismid. Võõrdepõrsaste
söötmisel tuleb arvestada, et paljud söödad on suure puhverdusvõimega, mis aitab
kaasa aluselise reaktsiooni tekkele maos. Tööstuslikult toodetakse hapestajaid, mida
kasutatakse söödaratsioonis. Terveid põrsaid võib sööta juba võõrutamisperioodil
ilma suuremate piiranguteta, kuid tuleb jälgida, et liiga suured söödakogused ei
koormaks seedetrakti üle. Probleemide tekkimisel tuleb põrsaid sööta
tagasihoidlikumalt. Möödalaskmised võõrutusperioodil vähendavad põrsaste jõudlust
ja sead saavad realiseerimisküpseks hiljem.
18. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul
19. Vabade ja tiinete emiste söötmine ja pidamine