Põrgupõhja uus vanapagan - A. H. Tammsaare
Kui Ants ja Jürka jälle põrgust ja
patust rääkisid, ütles Ants Jürkale, et ega ta ei tohi Jürka käest üleliia renti ega midagi muud võtta, sest
siis ta läheks põrgu. Jürka aga võttis seda kohe kuulda ja tahtis Antsu ikka põrgusse meelitada, kuid
arvas, et kui ta hakkab üleliia renti maksma, saaks Ants kohe aru. Niisiis hakkas Jürka muude asjade näol
omastarust Antsu põrgusse saatma: andis Antsule kõige jämedamad viljaterad, rohkem heina, kui tarvis,
suuremad haokood, egi rohkem tööd kui oodati ja nõnda kadusid Põrgupõhjal päevad ja aastad.
Ühel õnnetul päeval jäi noore Jürka käsi masina vahele. Ta kaotas sõrmed ja labakäe ning lebas siis oma
kinniseotud köndiga asemel. Teda tuli vaatama Eleonoore, rääkisid juttu ja siis ta lahkus, lubas järgmine
päev ka tulla. Aga öösel poos noor Jürka ennast üles ja levisid jutud, et poomisnöör oli üsna lontis ja oli
annaabi.ee 
