Mees-kes teadis ussisõnu
- Leemetit viidi tol päeval köites külla, Johannese ahastus oli suur, kui ta hukkunud tütart
nägi, süüdistas selles Leemetit ja kõiki metslasi, kuigi see enam neid tagasi ei toonud,
Toomase kohapealt hakati uskuma, et jumal tahtis teda lihtsalt enda juurde ja see oli hoopis
õnnistus
- lõke, mida Leemeti hukkamiseks ehitati, meenutas talle tema pulmapäeval tehtud lõket,
Leemet ei kartnud surma, ta oleks tahtnud Johannese ja Pärtli maha lüüa, kuid juba tassiti teda
haohunnikule ja Jaakop oli seda valmis süütama, kui ühtäkki saabus lendav vanaisa, kes
Jaakopi hukkas ja Leemeti päästis, nad asusid koos külarahvast tapma, kõik põgenesid,
Peetrust ja Johannest Leemetil leida ei õnnestunud
- nende poole hakkasid tormama raudmehed, kellest ka üheskoos ja ka ussisõnade abil jagu
saadi, Leemet uuris, miks vanaisal nii kaua aega oli läinud ja vanaisa seletas talle, et tal
polnud konte kuskilt võtta seniks kuni nägi eemal laeva, milleni ujus ja kogu meeskonna