ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE
teha ehk hetkeseisu ei arvestata. Isiklikult arvan, et see süsteem on majandusele kasulikum,
sest takistab raskustes olevate ettevõtete pankrotistumise.
Võin siinkohal tuua näite Eesti ettevõttest Tallink: 2005 aastal oli Tallink suurtes raskustes
ning ilmselt ei oleks saanud tegevuse jätkamiseks üheltki Eesti kommertspangalt laenu. Laenu
saadi Ühispangast. Mõni aeg hiljem sai Ühispanga juhatusse kuulv Ain Hanschmid suure osa
Tallinki aktsiate omanikus. Peale tehingut lahkus Ain Hanschmid Ühispangast. Tänaseks on
saanud Tallinkist üks Läänemere suurim laevakompanii. Selle näitega tekib palju eetilisi
küsimusi, kuid üldiselt võib tuua paralleele islami pangandusega.
Islami pankurid kiidavad oma süsteemi intressipõhisest pangandusest paremaks, väites, et
vajadus hinnata pigem ettevõtte tulevast kasumit kui laenuküsimise hetke krediidivõimet,
sunnib vaatama asju pikemas perspektiivis. Seepärast lähevad islamipangad ka harvemini
uppi
annaabi.ee 
