Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
Neid norme nimetatakse
rahvusvaheliseks õiguseks.
Keskaegses Euroopas valitses rahvusvahelistes suhetes esialgu suur segadus. 1095.
aastal kehtestas katoliku kirik jumala vaherahu (sõdimiskeeld kirikupühadel ja teatud
nädalapäevadel, keelatud oli vägivald kloostrites, kirikutes jne). Ristisõdade järel
elavnes kõigepealt Vahemere-äärne kaubandus, mistõttu kaupmeeskonnad määrasid
ametisse konsulaaresindajad. Põhja-Euroopas oli rahvusvaheliste suhete arendamisel
oluline roll Hansaliidul.
Uusajal tekkis Euroopas palju ühtseid riike, läbikäimine riikide ja inimeste vahel
elavnes veelgi ning seetõttu sündis vajadus üldkehtivate riikidevaheliste õigusnormide
järele. Osalt Rooma ajast pärinevatest, osalt ka uutest normidest ja tavadest arenes
välja nn rahvusvaheline õigus ning tekkisid välissuhtluse keskasutused ja alalised
välisesindused elukutseliste diplomaatidega.
Pärast Napoleoni sõdu asutati peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit