Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
liikmetel keelatud tappa põhjuseta ristitud maaelanikke ( vastupidiselt
võitlusaktile Preisimaal ). Sõdadest hoolimata säilis seetõttu eesti rahva
põhiosa. Vallutajad moodustasid alistatud maal ülemkihi.
Ristisõda Maarjamaale oli hästi organiseeritud, kuna selles osalejad
teadsid oma sihtidest. Kogu operatsiooni tehniliseks ja majanduslikuks
kandjaks olid Põhja-Saksamaa linnad, mis hiljem liitusid Hansaks.
Sõjatehniliselt olid ründajad, eriti ristisõdade puhul kiiresti
toimunud arengu tõttu, kaugelt ees vallutatavatest rahvastest, kelle
sõjatehnika oli umbes viikingiaegsel tasemel. Eestlastel ja lätlastel
puudusid kaitsvad soomussärgid ja kiivrid, nad ei tundnud nõrgemast
kaitserõivastusest läbitungiva noolega ambu. Puudus raskelt relvastatud ja
hästi distsiplineeritud ratsavägi. Lubja puudumise tõttu olid linnuste
kaitsevallid nõrgad
annaabi.ee 
