Tartu hansa kaupmehe ühe kuu ostud ja müügid Kaupmees ise enam kaubaga merede taha ei sõitnud, seda tegi ta keskaja algul. Kaupmees jäi nüüd koju ja juhtis oma kaubavahetust kontorist. Ühe kuu jooksul jõudis ta teha palju erinevaid ja kasutoovaid tehinguid. Põhiline kohalik kaup, mille vastu hansa kaupmees kaupa vahetas oli vili ja mingil määral ka lina ning paekivi. Siiski mängis kaubavahetamises suuremat rolli läänest tulnud kauba vahendamine Venemaale ja Venemaalt tulnud kauba vahetamine läände, osa kaubast jäi ka siia. Venemaalt saadi karus- ja pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina ja kanepit, millest tehti nöörI. Parimad kaubad, mida läänest võis saada olid Flandria kalev, Reinimaa relvad ja metallitooted, Rootsi vask, Skane heeringad, Prantsusmaa, Portugali ja Saksamaa sool. Lisaks ka vein, õlu ja vürtsid. Hea kaupmehe käest käis iga kuu palju eelnimetatud kaupa läbi, millest osa jäeti Ee...
antagonismi. Naiste vastupanurunod: viitavad kultuuride üleminekuperioodile : laulude tegijad on küll teadlikud kristlik- patriarhaalsest naiskäsitusest, kuid nad ei alistu veel sellele. Kõige tuntum keskaegne soome ballaad "Annikainen" käsitleb võrgutaja ja võrgutamise teemat irooniliselt: Turu kodanikuneiu kurdab, kui palju vaeva ja raha ta on kulutanud oma peigmehe peale, kes on linnas talvitav ja kevadel ärapurjetav hansakaupmees. Jumalisa ja Neitsi Maarja on naise poolel, on arvamusel, et naine ei ole tõesti oma investeeringule vastutasu saanud ning lasevad mehel tormis hukkuda. Seisukohtadelt ebakristlik teos kuulus Ritvala helka-pidustuste, katoliku aega tagasiulatuva kevadrituaali programmi, lisaks kahele muule ballaadile ja "Mataleenale". "Neiu ja lohe" looja võitleb meheliku kaksikmoraali vastu mõistuslikumate, lõbusa paroodia relvadega, käänates legendi, muinasjutu ja ballaadi põhikujundi pahupidi
annaabi.ee 
