VARAUUSAEG
Koos Anne surmaga olid hukatud kuninga Charles I otsesed
järglased lahkunud. Troon pärandati nüüd Charles I õe järeltulijatele, millega sai alguse uus, Hannoveri
dünastia. Selle esimeseks valitsejaks sai Charles I õetütre poeg, Hannoveri kuurvürst George I [1714
27], talle järgnes tema poeg George II [172760] ning viimase pojapoeg George III [17601820].
George I oskas vaevu inglise keelt ega suutnudki saareriigi eluga täiesti kohaneda, eelistades Londonile
Hannoverit. Suurbritannia ja Hannoveri personaalunioon kestis 1837. aastani.
1701. aasta kokkuleppeakt (Act of Settlement) laiendas veelgi parlamendi võimu. Siitpeale
nõudsid seadusaktid nii kuninga kui ka parlamendi ees vastutava peaministri allkirja. Ka seni
kuningale kuulunud õigus kohtunikke ametisse nimetada ja tagandada läks nüüdsest parlamendile.
Parlamendivalimised toimusid Inglismaal iga seitsme aasta järel. Kokku oli alamkojas 558 kohta.