reaalsed suhted" esialgne kujunemine. Need seosed on veel ebatäpsed ja juhuslikud. Nt tuletise kaevur tähendust selgitades väidab laps, et tegemist on onuga, kes võtab kaevust vett, haiglas elavad haikalad. 2. etapp — vanuses 4.0-5.6-6.0. Aktiivne sõnaloomeperiood, mil areneb edasi tuletamine analoogia alusel (aluseks üksiksõna kõrval tuletuspaar; nt. kallab + kallur, hangib + hankur) ja omandatakse süntaktiline sõnatuletus. Sõnatuletus aktiviseerub, muutub regulaarseks. Arengu aluseks on situatsiooni täpsem analüüs, mis sisaldab juba ka otseselt mittetajutavaid seoseid või funktsiooni kirjeldust (nt. Onu pühib tänavat. Tänavapühkija). Eesti lapsed moodustavad sel etapil hulgaliselt liitsõnu (nt. raamatumees - kirjanik), sh. tuletist sisaldavaid liitsõnu (nt. lõikajamees - saagija).