Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine
koos ärksamad rahvuslased, arutades nii päevapoliitilisi probleeme kui ka Eesti tuleviku küsimusi.
-Suurimaks omaalgatuslikuks korralduseks kujunes J.Tõnissoni eestvõttel loodud Põhja-Balti
Komitee.
-Selle osakonnad rajati üle kogu maa, tema keskkomitee asus Tartus, koondas enda ümber
rahvuslikult meelestatud tegelasi.
-Ülesandeks oli Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine, Vene armeele toidumoonade
hankmine ning Eesti majanduslike vajaduste rahuldamine.
Majanduse olukord
-Sõda tabas raskelt põllumajandust.
-Armeesse mobiliseeriti 30 % talunikest ja 45 % mõisatöölistest.
-See tähendas tööjõu defitsiiti ja paratamatut tootmise piiramist.
-Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi, katkesid
maaparandustööd,sordiaretus ja tõuparandus.
-Eesti tööstus oli sõja eel lootnud peamiselt sisseveetavale toorainele.