Kala- ja kalatooted
peamiselt suvel. Külmalembesed kalad (forellid, siig, rääbis, luts, merekaladest tursk,
emakala) eelistavad külmaveelisi siseveekogusid. Katsetega on kindlaks tehtud, et
paljud kalaliigid tajuvad isegi sajandikkraadist temeratuurimuutust.
Kalad hingavad lõpustega. Lõpustes toimub hapniku vastuvõtmine väliskeskonnast ja
organismis tekkiva süsihappegaasi eemaldamine. Kõige hapnikunõudlikumad kalad
on lõhe, forell, siig ja lepamaim. Nad elavad vetes, kus hanikusisaldus on 7-11 cm³l.
See teeb nende kalade kasvatamise tehislikes kasvanduses päris keeruliseks.
Kalad on lühinägelikumad kui inimesed. Puhkeasendis tajuvad nad terravalt vahetus
läheduses (kuni 1m) olevaid esemeid. Kaugemate objektide teravaks nägemiseks
lähendatakse silmaläätse silma tagaseinale. Kalad näevad maksimaalselt 15m.
Kalade haistmismeel on paremini arenenud kui inimestel. Nii suudavad siirdekalad
annaabi.ee 
