..lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." Poleemilises tuhinas tehtud väärotsustus jäi pikaks ajaks külgekleebitud sildina Talviku loomingule. Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust; käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu, nende hulgas 1939. aastal kirjutatud "Loojak" lausa prohvetlik nägemus eelseisvast: Varsti, varsti enam keegi õrna roosipuud ei hari. Üle lossi, üle seegi langeb surma tuhkjas vari. /.../ Helin, hanguv kellamalmis, enam Loojani ei lenda. Tüki leiva pärast valmis vend on müüma lihast venda. Karl Ristikivi: "...Paljusid Talviku värsse lugedes tundub, nagu oleks tegemist prohvetiga, kes tulevaid sündmusi juba varakult ette nägi... Talvik polnud mingi prohvet selle sõna müstilises tähenduses, mingi ekstaatiline oraakel. See on vastuolus ta tõelise olemusega, ta intellektuaalsusega, terava, loogilise mõistusega.
Võim ei hooli vaimust, kõik on omakasu peal väljas. Ta kritiseerib ka eesti kirjanikke, kes ei mõista, mis sünnib, ja propageerivad rahvuslikkust. Tuleviku suhtes Talvikul illusioone pole. Hiljem ilmus talt luuletusi vaid ajakirjanduses. 1939. aastal ilmunud luuletuses ,,Loojak" ootab ta inimestelt täielikku ligimesearmastust ja paistab ette nägevat oma traagilist saatust (,,Varsti, varsti enam keegi õrna roosipuud ei hari. Üle lossi, üle seegi langeb surma tuhkjas vari. /.../ Helin, hanguv kellamalmis, enam Loojani ei lenda. Tüki leiva pärast valmis vend on müüma lihast venda.") 3 Kõik, mis me vanemail kord olnud püha, on meil vaid irvituseks ettekääne. Me kurjad mõtted öösse kaovad üha kui kari raipenäljaseid hüääne. Nad öösse hiilivad kui surnukuuri, kus tursub hiiglakorjus - Lõppev Sajand. Ja nende rünnak lammutab kultuuri, mis härrasklass kord ajaviiteks rajand. 4 Võõrjumalate võõbatud perega jäi päästmata kõdunev Room. Kulla ja verega