Tema pesitsuskohad paiknevad Gröönimaa põhjaosas, kus ei pesitse ükski teine maismaalind. Hangelinnu menüüst võib leida mitmesuguseid seemneid, rohtu, pungi ja putukaid. Suvel kannavad õhuvoolud lendputukate parved isegi ebakülalislahkesse Arktikasse. Sealsetel lumeväljadel putukad külmuvad ning lõpetavad oma teekonna. Pesitsevatele hangelindudele on nad otsekui taevast alla sadanud toit, kuna kiiresti kasvavad linnupojad ei söö peale putukate tegelikult midagi. Hangelindude talvised parved keerlevad põldudel ning rannikualadel, hankides toiduks teri ja seemneid.Maikuus, pesitsusaja hakul muutub isaste hangelindude kuub musta-valgekirjuks. Hangelindude mängimine näeb välja niiviisi, et isaslind eemaldub emasest, seejärel pöörab ringi ning jookseb tema juurde. See rituaal kordub mitu korda. Isaslindude laul on kiire ning trillereist tulvil, meenutades pisut lõokese lõõritamist. Emaslind ehitab kuivanuist rohukõrtest ja lehtedest ning samblast pesa, mille
Barentsi meres söövad tirgud ja kaljukajakad pesitsusajal 700 000 tsentneri kala. Mida suurem on linnulaat, seda vähem ohustavad pesitsejaid röövkajakad ja ännid, kes hangivad saaki koloonia äärtelt. 1930 laastas tirgukolooniaid inimene, kasutades tirgumune ja –liha toiduks ja koerasöödaks, toorainena seebi keetmisel. Hahasulgedest valmistati vatitekke , sulejopesid. 1930-ndatel veeti Novaja Zemljalt välja 1,5 t hahasulgi aastas. 100 000 tundra püüd aastas, jätkus sulgivate hangelindude ja linnumunade kogumine veel 1960. Nüüd on Arktika loodus looduskaitse all. Paljud haned ja lagled otsivad häda korral toitu mereheidisest, mustlagle võib toituda ka samblast ja samblikest, hangelind süüa vaid seemneid. Kõik 141 arktilist linnuliiki munevad vaid ühe kurna aastas , kuid nende eluiga on pikem, aga pesitsusaeg on lühenenud märgatavalt võrreldes parasvöötme lindudega. Enamikul Arktika lindudel on pojad vastkoorunult tumedad ( ännid, aulid,