Mati Unt
läbi loodusnähtuste. Kui ta soovis lugeat teatud meeleollu viia, tegi ta seda läbi looduskirjelduste ja
väga emotsionaalselt. Tundub, nagu ta kirjutamise asemel hoopis maaliks oma sõnadega. Mati Unt
ei luuletanud, aga kui ta oleks seda teinud, oleks tema luule kindlasti väga tuntud.
,,Jäätunud läbipaistev tee läheb üles valgete mäeharjade poole. Üle kõige on hiigelsuur sinine
taevas, nii sinine, et pilk upub ära. Tee ääres on hanged ja silmipõletav külm tuul toob üle
hangeharjade peent lund. Samm sammu järel, samm sammu järel, usu mind, mäetipp polegi kaugel;
all on metsad, ka üleni lumes, ja nii hea on hingata, et rinnas hakkab valus." (,,Hüvasti, kollane
kass")
,,Korrus korruse järel vallutab uni hotelli. Külmadel öödel paistab tähede valgus akendesse.
Kuumadel öödel lükkavad inimesed tekid ja linad kõrvale, et oma higistavaile kehadele õhku anda.
Üle hotelli..."(,,Mõrv hotellis")