sai ka bändi `'Jazz Messenger'' muusikuks. 1981. Aastal esineb Marsalis kvartetis koos Herbie Hancock, Ron Carter ja Tony Williamsiga. Nendega salvestab ta ka oma esimese albumi kui bändi liider. Järgnevatel aastatel esines Wynton selliste legendidega nagu seda on Sarah Vaughan, Dizzy Gillespie, Sweets Edison, Clark Terry ja Sonny Rollins. 1982. Lahkub Wynton kvartetist ja asutab oma kvinteti kus osaleb ka tema vend, kuid juba järgmisel aastal ta teeb jälle koostööd Hancockiga ja esineb ansampliga `'V.S.O.P''. Samal aastal saab Wynton ka oma esimese ''Grammy'' preemia. Aasta hiljem saab ta veel 2 ''Grammy'' preemiat, üheaegselt nii klassika kui ka jazzi esitajana. Hiljem on ta saanud veel 6 preemiat. 1980-tel jätkam Marsal oma muusiku karjääri ja kirjutab nii mõnegi laulu. Tema teoste hulgas ka süit «Soul Gestures in Southern Blues», mille ta kirjutas 1988, paljud kammermuusika palad, kinofilmide muusika ja balleti muusika
1950ndate lõpuks oli Peterson üle maailma tuntud. Ta oli mänginud duette, triosid ning kvartette, viies dzässmuusika taseme ülikõrgele. Samuti mängis ta ka väiksemates ja suuremates dzässorkestrites. Teda tunnustati, kui maailma juhtivat pianisti dzässmuusikas. Sel ajal alustas ta ka oma loomingu salvestamisega, andes välja mitmeosalise sooloalbumite kogumiku nimega ,,Exclusively for my friends." Musik Produktion Schwarzwald'i märgi all. 80ndatel mängis ta edukaid duosid Herbie Hancockiga, kuid peale insulti 1980ndate lõpus jätkas ta esinemisi koos oma soosikust noorema sõbraga, Benny Green'iga. Helilooja ja Õpetaja Peterson kirjutas muusikateoseid klaverile, triodele, kvartettidele ning bigbandidele. Ta kirjutas ka mõned laulud, mille ta ise on linti laulnud. Tema kindlasti kõige tuntumad teosed on ,,Canadiana Suite" ja ,,Hymn to Freedom", mille ta komponeeris 1960ndatel inspireerituna USA uuest inimõigusseadustest.
annaabi.ee 
