Tagakeha koordineerimatus Liigne ilavool Saba ühele küljele hoitud Tenesm või päraku paralüüs Paralüüs Loom kukub ning jääb maha Surm saabub 48 tunni jooksul pärast lamamist Tekkepõhjused ning tekitaja Lyssavirus perekond, Rhabdoviridae sugukond RNA-viirus Nakatumine toimub haige looma sülje sattumisel haava (nt hammustus) Haiguse ülekandumise võimalus inimesele Haigelt loomalt – hammustushaava kaudu võib üle kanduda Toore lihaga – tapamaja töötajad võivad haigestuda nakatunud koega kontaktis olles Töödeldud lihaga – haigestunud looma liha tarbides haigus ei levi Esinemissagedus Hetkeseisuga on Eesti marutaudist vaba Soome on samuti marutaudist vaba Lätis ning Venemaal võib esineda Maailmas esineb seda enim Aafrikas ning Aasias, eriti Indias Uus-Meremaal ning Austraalias pole esinenud
● Nakatuda võivad kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired. ● Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. ● Eestis nagu mujalgi Euroopas on haiguse põhilisteks kandjateks metsloomadest rebane ja kährikkoer. ● Lemmikloomi vaktsineeritakse marutaudi vastu( metsloomi samuti, mis tõkestab levikut) Millised on marutaudi haigustunnused? Kui viirus on läbi hammustushaava organismi tunginud, levib ta närvisüsteemi vahendusel peaajju ning enamik marutaudile viitavaid sümptomeid ongi põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest. Sagedamini esinevad sümptomid on: ● tavapärase käitumise järsk muutus (tavaliselt sõbralik loom muutub kartlikuks või agressiivseks) ● inimpelguse kadu metsloomadel ● suurenenud süljevoolus ● neelamisraskused ● rännumaania
annaabi.ee 
