koera käest hammustada.USA’s juhtub umbes 20 surmaga lõppevad koerarünnakut aastas. Kuna enamus ohvreid on lapsed, siis on peamiselt vigastatud kehaosad pea, kael ja nägu. Ettevaatlikuks teeb asjaolu, et 58% rünnakutest toimub kodus. (Harold B. Weiss, Bedorah I. Friedman, Jeffrey H. Coben, 1998) Koerahammustuse haav Kui koer hammustab, siis esimesed hambad on ohvri haaramiseks, ülejäänud hambad tõmbavad hammustusel ümbritsevat nahka . Tulemuseks võib olla sügav auk läbi naha põhjustades torkehaava ja sakiline haav või rebend (lõigatud) koos kraabitud naha osaga. Kuna lapsed on väiksemad, on kõige levinumad neil kaela ja näo piirkonnas, eriti huulte, nina ja põskede hammustused .Käed ja jalad on sagedamini hammustatud täiskasvanutel. Ohtlikumaks teeb hammustuse see, et koera ja muu looma süljes võib olla marutaudi viirus, mille peiteperiood on 3-6 nädalat loomal, inimesel aga 2-8 nädalat
anaeroobsed kokid). • Intraabdominaalsed: anaeroobe leitakse praktiliselt kõigil juhtudel, B. fragilis on sagedasim. Olulised on ka B. thetaiotaomicron ja P. melaninogenica, ka anaeroobsed ja aeroobsed G+ kokid. • Günekoloogilised: leitakse palju, olulisimad on Prevotella bivia et disiens, abstsesse moodustab B. fragilis • Nahk ja pehmed koed: anaeroobsed G- bakterid normaalsesse mikrofloorasse ei kuulu (aga Peptostreptococcus, Propionibacterium küll). Võivad sattuda hammustusel, traumatiseeritud pinna saastumisel. Võib kas niisama koloniseerida siis või eluohtlikku haigust (näiteks müonekroosi) põhjustada. B. fragilis on tavaliselt tõsise haiguse põhjus. • Bakterieemia. 1…3% kliiniliselt olulistest bakterieemiatest (varem üle 20%, vähenemine ilmselt laia spektriga ab-de tõttu). B. fragilist isoleeritakse enamasti. • Gastroenteriit. Enterotoksiini tootvad B. fragilise tüved võivad põhjustada iseparanevat vesist diarröad, peamiselt alla
annaabi.ee 
