Õpetaja suhete reguleerijana (lasteaed)
oska vaadata või sellele, mille peale mudilased ei tule. Kasvataja peab tegema midagi sellist,
mis tooks lastes esile positiivse suhtumise nii teistesse kui ka iseendasse. Õpetaja peab
osalema aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või
reegleid õpetades (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Toon näite
ühest tütarlapsest Emmast, kes tuli sõimerühma ja kohe pidi ta kogema hammustamisi ja
tõukamisi. Ei oska öelda, miks just temaga seda nii tihti juhtus aga tulemus oli käes - pärast
kolme nädalat, kui ta ,,ohvri staatusest" välja astus, hakka tütarlaps ise teisi hammustama,
näpistama ja tõukama. Tema jaoks oli see normaalne, sest väike Emma arvas, et asjad
lasteaias niimoodi käivadki. Kasvatajad hoidsid tüdrukul silma peal, aga iga kord, kui pöörati
selg, kordus tüdruku poolt sama käitumine. Õpetaja jooksis olukorda lahendama ning rääkis ja