Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Hommikune söömaaeg oli kella 8-9 paiku,
selleks ajaks oli juba mitu tööd tehtud. Lõunat söödi 2-3 ajal ning õhtusööki, mis vanema ajal oli peamine, kõige
tugevam, anti pärast päevatööde lõppu 9-10 paiku. Talvel oli kaks söömaaega üks hommikul, teine õhtul.
Vajaduse korral anti lastele ja vanadele, raskemate tööde puhul ka kogu perele söömaaegade vahel veel oodet,
vahepala. Kevadel, rändlindude saabumise ajal, võeti varahommikul enne tööleminekut linnupetet, s.o hammusati
mõni suutäis leiba. Päeva peamist toitukorda, õhtusööki, ei keedetud vanemal ajal mitte iga päev, vaid 1-3 korda
nädalas. Korraga keedeti lihsalt suurem kogus toitu. Leibagi küpsetati, vaid korra nädalas või veelgi harvem,
suurem kogus tagavaraks. Värsket pehmet leiba sai vanasti süüa ainult pühade ja pidude ajal. Oli kujunenud ka
päevase peatoidu rütmiline vaheldumine nädala jooksul, nt kahel päeval nädalas söödi putru, kolmel päeval herne-,
annaabi.ee 
