Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
lakooniline ning püüab tabata kõige olulisemat, pretendeerimata tervikpildi andmisele.
3.2. Psüühika ülesehitusest
3.2.1 Psüühe
Jung nimetab isiksust terviklikus mõttes psüüheks. Seda mõistet kasutab ta suhteliselt harva,
kuivõrd tavaliselt analüüsib ta psüühe üksikosi. Tutvudes Jungi nägemusega laiemas plaanis,
selgub, et ta näeb inimest orgaanilise tervikuna. Esmapilgul võib näida, et Jungi käsitluses on
psüühe kui üksikutest hammasrattakestest koosnev kellamehhanism, kuid see pole päris täpne.
Pigem näeb ta psüühet üksikorganitest koosneva elusorganismina, kelle ,,organite" sõltuvus
üksteisest pole mehaaniline, vaid olemuslikult terviklik. Antud vaatega eristub ta inimorganismi
füsioloogiale keskenduvatest psühholoogidest, kes tegelevad pigem kehakeemia,
närviimpulsside, instinktide ning muude puhtempiiriliste katsemeetoditega uuritavate psüühika
üksiknähtustega.
annaabi.ee 
