seisu). Need on kontaktivabad andurid, kus tänu magnetvälja tugevuse vaheldumisele indutseeritakse anduri mähises (6) vahelduv pinge. Püsimagneti (3) magnetväli muutub tugevamaks siis, kui anduri südamiku (5) alt liigub läbi andurketta (8) hammas ja magnetväli nõrgeneb siis, kui südamiku alla jõuab hambavahe. Indutseeritud pinge vaheldumise sagedus sõltub hammaste liikumise kiirusest, ehk teisisõnu – hammasketta pöörlemissagedu- sest. Andurketas (8) pöörleb koos väntvõlliga. 1 – ühendusjuhe arvutile 2 – anduri kere 3 - püsimagnet 1mm 4 - puks 5 – anduri südamik, mille alumine ots moodustab magneti ühe pooluse 6 - mähis 7 - kinnitusava
Induktsioonimpulssandur (joonis 3.27) koosneb hammaskettast 1 (primaarelement), mis ühendatakse mootori või töömasina võlliga. Hammaste vastas asub induktor 2, mis kujutab endast püsimagnetit temale paigutatud mõõtemähisega 3, millist toidetakse alalispingega U. Joonis 3.27 Mähiselt võetav pinge antakse läbi kondensaatori C võimendi sisendisse. Võimendi täidab samaaegselt ka impulsside formeerimise ülesannet. Hammasketta pöörlemisel muutub õhupilu suurus hammasketta hammaste ja induktori pooluste vahel. Selle tulemusena muutub järsult õhupilu magnetiline takistus ja magnetvoog. Muutuv magnetvoog indutseerib mähises 3 emj sagedusega f = * N / (2 , kus N hammasketta hammaste arv; - hammasketta nurkkiirus. Selle emj poolt tekitatud vahelduvpinge Usis antakse läbi kondensaatori C võimendi
annaabi.ee 
