PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb samblal eelniit, millest kujuneb sambla taim,
Tegemist on haruldase lopsaka salumetsa kooslusega, kus leidub pärna, vahtrat, saart, jalakat, sangleppa, haaba, remmelgat, toomingat, pihlakat ning vahel ka kuuske ja tamme. Kallaku pinnal kasvavatele puudele on iseloomulikud omapärased tõusvad tüved ning lopsakas ja liigirohke alustaimestik, kus kasvab palju sõnajalgu (Linkrus 1998). Linkrus tõstab haruldasematest liikidest esile mets-kuukressi (Lunaria rediviva), täpilise iminõgese (Lamium maculatum), karulaugu (Allium ursinum), hammasjuure (Cardamine bulbifera) ja mets-jürilille (C. impatiens). Kõige esinduslikum on pangamets põhjaranniku kirdeosas (Saka-Ontika-Toila pankranniku kohal) (Kalda 1958 ref Linkrus 1998). Soome lahe rannikumadalikul leidub ka mitmeid poollooduslikke pärandkooslusi (sh soostunud niidud, pärisaruniidud). Hinnanguliselt on säilinud alla 3000 ha poollooduslikke kooslusi, millest suure või väga suure looduskaitseväärtusega on ligi 45%. (Mesipuu 2011) Taimkatte poolest
annaabi.ee 
