Muinasaja inimeste tarbimisesemed
valmistasid väga mitmesuguseid potte ja nõusid. Oma ilutunde rahuldamiseks vajutasid nad poti
külgedele ilustised kammitaolise või mõne muu riistaga. Naised, kes tegelesid peamiselt taimede ja
seemnete kogumisega toiduks, tundsid taimi meestest paremini. Naised õppisid taimekiududest lõnga
ketrama ja riiet kuduma. Inimene ei katnud nüüd end enam loomanahaga, vaid kandis juba kootud
riiet. Saaremaal hakati ka luust terariistu, rõngaid ja hammashelmeid tegema. Mehed, aga iseäranis
naised, kandsid ehteid juustes, kaelas, käte ja jalgade ümber. Ehteasjad olid alguses väga lihtsad. Nad
olid tehtud luust, värvilistest ja läikivatest kividest, loomade hammastest ja kihvadest, konnakarpidest
jm. Üsna osav oli kiviaja inimene ka joonistamises. Tal polnud küll paberit ega lõuendit, samuti
pliiatsit ja kustlikult valmistatud värve. Ainukesteks abinõudeks olid terav kivikild ja harilikult
loodusest saadud värvid - punane, pruun ja must