Hamlet, Terve Raamat
HAMLET: Aeg liigestest on lahti - neetud rist,
et minult nuab paikapanemist! -
Nüüd tulge, lähme koos.
Möödub mni nädal.
4. stseen
POLONIUS. Tuleb OPHELIA.
POLONIUS: Ophelia, mis juhtund on?
OPHELIA: Oh, isa, isa, küll ma ehmusin!
POLONIUS: Mis kohutas sind, taevas küll?
OPHELIA: Kui olin oma kambris mblemas,
prints Hamlet, vammus nööbit lahti eest,
samm nõtkuv, hamekarva valge palg
ja pilk nii piina uhkav tulnuks ta
kui põrgust, õudusi et rääkida.
Nii seisis minu ees.
POLONIUS: Kas armust sinu vastu hull?
OPHELIA: Ei tea,
kuid kardan seda küll.
POLONIUS: Mis rääkis ta?
OPHELIA: Mul haaras randmest, hoidis kinni mind.
Siis taganes, kätt lahti laskmata,
annaabi.ee 
