Meditsiiniajaloo konspekt
(jaatava) ja negatiivse, ehk eitava (i.k positive vs privative) vastandumise mudel. Kuni
18. sajandi lõpuni (so kuni elu kui sellise defineerimiseni) sobis elu-surma
võrdlemiseks neist viimane.
Aristoteles kirjeldas positiivseid ja negatiivseid vastandumisi mh sellisel moel, et neid
saab inimese elu ja tervise kaudu illustreerida. Oluline oli, et nö positiivsed tunnused
said muutuda negatiivseks, vastupidi aga mitte (hambutule või kiilaspäisele raugale ei
kasva tagasi hambaid ega juukseid). Niisiis näikse ,,loomulik" eluring olevat olnud
üheks mudeliks, mille kaudu kõnesolev vastandumissüsteem kujundlikuks sai.
Oluline on siinkohal veel see, et nö positiivse poole pealt (so elu vallas) võis kaasa
haaratud olla hulgem tunnuseid (nt, küsimus, mis iseloomustab elu, oli paljudele
mõtlejatele erinev ning nad aktsepteerisid erinevaid lähenemisi nt, et peamine
annaabi.ee 
