Tihti võib aga halb kõne või kõne puudumine olla sekundaarne, hoopis põhidiagnoosist lähtuv. (nt ATH lastele on sageli juurde vaja ka teistsugust ravi). Abi saamiseks pöördutakse ka logopeedi poole, kui puudub mõni häälik või häälikuühendite hääldamine pole korrektne. Häälduspuude korral tehakse erinevaid harjutusi huultele ja keelele, et nende lihased muutuksid tugevamaks. Logopeed teeb kindlaks, et millest hääldusvead on tingitud (liiga kaua luti imemine, hambumusprobleemid, läbi suu hingamine jne). Ainult logopeedist siiski ei piisa. Lapsega töötav logopeed on nn “meeskonna juht”, aga kõik teised lapsega töötavad inimesed – emad/isad, õpetajad – peavad osalema igapäevaselt selles meeskonnatöös aktiivsed. Kõige sagedasemad probleemid on r- ja s-häälikutega. Üks sagedasemaid kõneprobleeme on ka kogelemine – laps teab, mida ta soovib öelda, kuid ta ei suuda seda teha. Raskematel juhtudel hakkavad lapsed isegi keerulisemaid sõnu vältima
Kui lapsel mõni häälik alles puudub (nt R), siis ei ole muretseda vaja ja ei tohiks teda seda ütlema utsitada, sest ta ei ole seda veel valmis ütlema. Tagant kiirustamine võib kaasa tuua valehäälduse ja selle parandamine vajab juba logopeedi abi. 5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne. Kui ei ole, tasuks pöörduda logopeedi poole, kes teeb kindlaks, millest on hääldusvead tingitud (nt hambumusprobleemid, pikk luti imemine, lühike keelekida, sage suu kaudu hingamine vms) ning aitab leida lahendusi, kuidas olukorda parandada. Enne kooli minekut võiks olla kõikide häälikute hääldamine korrektne. Kui teie laps ei mahu siintoodud piiridesse, ei pruugi ka midagi tõsist lahti olla – kõik lapsed on erinevad ja arenevad erineval kiirusel. Igale lapsele ja tema probleemidele tuleb läheneda individuaalselt. Kuidas soodustada kõne arengut? Motoorika areng on aluseks kõne kujunemisele