Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava Otsmise nurkõmbluse koormamisel paindemomendiga kirjutatakse tugevustingimus osa eri punktides kutsub esile hamba ebaühtlase abrasiivkulumise hambad muutuvad eriliselt kiiljaks. Evolventprofiil moondub, tekivad kontaktid ka väljaspool hambumissirget, tagajärjeks on löökide tugevnemine, mis lõpptulemusena võib põhjustada hammaste murdumist. Sellele ohule viitab ülekandes tugevnev müra. Hammaste tööpindade sööbimine (joon. 281d) seisneb kokkupuutuvate pindade molekulaarses haakumises (nn. külmkeevituses) ning sellele järgnevas materjaliosakeste nõrgemast pinnast väljarebimises. Esineb sagedasti termotöötluseta hammasrataste korral. Lisaks vaadeldud levinuimale hammasülekannete tõrkeile tuleb ette muidki (näit.
Pragude edasine areng on seotud neisse tunginud määrde lahtikiiluva toimega. Hammaste abrasiivkulumine (joon. 281c) on lahtiste ülekannete rivist väljalanemise peamiseid põhjusi. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava osa eri punktides kutsub esile hamba ebaühtlase abrasiivkulumise – hambad muutuvad eriliselt kiiljaks. Evolventprofiil moondub, tekivad kontaktid ka väljaspool hambumissirget, tagajärjeks on löökide tugevnemine, mis lõpptulemusena võib põhjustada hammaste murdumist. Sellele ohule viitab ülekandes tugevnev müra. Hammaste tööpindade sööbimine (joon. 281d) seisneb kokkupuutuvate pindade molekulaarses haakumises (nn. külmkeevituses) ning sellele järgnevas materjaliosakeste nõrgemast pinnast väljarebimises. Esineb sagedasti termotöötluseta hammasrataste korral.
Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või teatavas sügavuses pindkihi sees. Hammaste abrasiivkulumine. Esineb lahtiste, aga ka tolmuses keskkonnas töötavate (näit. põllutöö-, mäe- ja teedeehitusmasinate) kinniste ülekannete hambail. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava osa eri punktides kutsub esile hamba ebaühtlase abrasiivkulumine – hambad muutuvad eriliselt kiiljaks. Et algne evolventprofiil moondub, tekivad kontaktid ka väljaspool hambumissirget. Tagajärjeks on dünaamilise koormuse suurenemine (löökide tugevnemine), mis lõpptulemusena võib põhjustada hammaste murdumist. Sellisele ohule viitab ülekandes tugevnev müra. Hammaste tööpindade sööbimine. Seisneb kokkupuutuvate hambapindade molekulaarses haardumises (nn. külmkeevituses) ning sellele järgnevas materjaliosakeste nõrgemast pinnast väljarebimises. Sööbimisele eelneb hammastevahelise õlikihi katkemine, mida enamasti põhjustab ülemäärane surve kontaktjoonel
annaabi.ee 
