Ludwig II
pilgu, mõne kuiva sõna või koguni pilkava naeruga. See haavas poissi ja aitas kaasa sellele, et
ta ümbritses ennast soomuskestaga.
Kroonpirintsina pidi Ludwig palju alla neelama, kuningana seevastu ütles ta kõik
südame pealt ära. Reedetud kiindumus muutus varjamatuks vastumeelsuseks. Lõpuks nimetas
ta oma ema veel vaid ,, preisi sünnitusmasinaks".
Ludwigil ilmes juba kasvueas mitmeid tervisehädasid: ta kannatas tihti pea- ja
hambavalude all, tal esines hallutsinatsioone ja ta väitis, et kuuleb hääli. Samasugused
probleemid olid ka ta vennal Ottol, kes pandi alles väga noores vanuses vaimuhaiglasse.
Juba varakul eemaldus ta teistest, vältis kontakte, kohkus puudutustest tagasi.
Ludwig ei saanud oma noorema venna Ottoga hästi läbi. Igas asjas esimesele, kes
nõudles kõiges liidrikohta ja eelisõigusi, jäi kõigepealt ette tema kolm aastat noorem vend,
Otto.