Morfoloogia küsimused ja vastused
Hambal eristatakse hambasombus paiknevat hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni.
Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest.
Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi
kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab
hamba peamise massi; ta sarnaneb luuollusega. Tsement katab kas
hamba juuresa või kogu hammast. Eristatakse lõike-, kihv-, vahe- ja
purihambaid. Hambavalemid:
Mäletsejalised : 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast
Siga: I3+C1+V1+P3+M3/I3+C1+V1+P3+M3=22x2=44 hammast
Hobune: I3+(C1)+P3+M3/I3+(C1)+P3+M3=18(20)x2=36(40)
hammast
13. Magu ( ühe- ja mitmekambriline, osad)
Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine.
Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde.
Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, on võrreldav
bioreaktoriga