Keelesemiootika
graafiliste märkide süsteem
(ladina kiri); 2. kirjamärkidest koosnev tekst; 3. ümbrikus läkitatud sõnum'.
3) Denotatiivne tähendus on sõnaraamatutähendus. Konnotatiivne tähendus ehk konnotatsioon on tundmuslik
lisatähendus, mille keeletarvitajad seovad sõnaga oma kogemuste alusel. Nt sõna hambaarst tähendus on
seletussõnaraamatus `hammaste, suuõõne ja lõualuude haigusi raviv arst', aga paljudel inimestel pigem `vastik
hambapuurija'. Vastupidi hästi peaksid mõjuma nt sõnad puhkus ja päike. 4) Usuaal- ehk tavatähendus on püsiv tähendus,
milles keelendit harilikult mis tahes kontekstis kasutatakse. Nt klaaspärl `klaasist tehispärl'. Okasionaal-ehk
juhutähendus on tähendus, mis on keelendile antud ainult mingis ühes kontekstis tavapärasest tähendusest hälbides. Sellist
keelekasutust esineb rohkesti luulekeeles ja see mõjub alati markeerituna. Nt klaaspärl suur vihmapiisk'. 5) Vaba