2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kasutades parameetrite asendamis: E1 = vedava (väiksema) hammasratta materjali elastsusmoodul E2 = veetava (suurema) hammasratta materjali elastsusmoodul v1 = vedava (väiksema) hammasratta materjali Poisson'i tegur v2 = veetava (suurema) hammasratta materjali Poisson'i tegur Suurim kontaktpinge hambaprofiilide kontaktis: 2 2 2 2 Ft + 3100 + p max = d w1 sin d w 2 sin = 0,084 sin 20 0,260 sin 20 = 738MPa 1 - v12 1 - v 22 1 - 0,246 2 1 - 0,246 2 b cos + 0,030 cos 20 + 9
36 (vt. ka valemit 4.6). Hambajalad peavad vastasratta hambapeadest olema radiaallõtku c = c* . m võrra kõrgemad. Seega h f 1 = h f 2 = h *f m = ( ha* + c * )m ja jalgadeläbimõõdud d f 1 = d1 - 2 h *f m d f 2 = d 2 - 2 h *f m Pärast peaderingjoonte konstrueerimist on võimalik määrata nii hambumissirge kui ka hambaprofiilide toimivaid, aktiivseid osi st. piirkondi, kus hambad tegelikult kokku puutuvad. Kuna hambad lõpevad peaderingjoonel, siis ei saa olla kokkupuudet hammaste vahel väljaspool hambumissirge aktiivosa - lõiku K1K2. Kandnud need punktid tsentritest O1 ja O2 tõmmatud ringjoonekaartega vastavatele profiilidele, saame hammaste profiilide aktiivosade alumised punktid Kp1 ja Kp2 (joonisel 27 need punktid puuduvad). Hamba profiil on evolventne piirpunktini L (vastav hamba piirkõrgus he), kus ta läheb
annaabi.ee 
