Arvamusartikli analüüs. Võrdsed võimalused Eesti moodi
inimesed saaksid käia regulaarselt, ei kuhjuks ülirasked juhud edaspidi nii, nagu nad pregu on
kuhjunud.
Minu arvates peaks riik olema kohustatud tagama vaimupuuetega inimestele
samaväärse elu nagu teistelegi riigi kodanikele. Hambad, või õigemini nende puudumine, ei
peaks 21. sajandil olema viimaseks eraldusjooneks ühiskonna võrdsete ja vähem võrdsete
vahel. Kurb on tõdeda, et isegi meditsiinitöötajad ei tea tõelist põhjust. Võrdsete võimaluste
loomiseks oleks vaja meie hambapolikliinikutesse ehitada spetsiaalsed osakonnad, kus
saaksid käia just vaimupuudega inimesed oma hambaid ravimas ja see oleks neile tasuta, kuna
nende niigi väikese toetuse ja abirahade eest ei oleks nad võimelised maksma ka hambaravi,
mis oleks veelgi kulukam, kui see on tavainimestele. Vaimupuuetega inimeste abistamine riigi
poolt on aga väga suur samm ja muidugi ka suur kulutus, kuid aga me peame tõele otsa
vaatama, et ka meie riigis on vaimupuuetega inimesed olemas ja neid ei ole mitte üldsegi vähe