KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE
Hõbeamalgaamplomme
(hõbeplomme) kasutatakse üle 150 aasta. Näiteks veel 1985. aastal kulutas USA-s iga
hambaarst aastas 0,5-0,7 kg elavhõbedat. Plommi massist umbes 50% (s.o. 1g) on
elavhõbe.
Keskmiselt on igal inglasel 9 plommitud hammast, neist 5 hõbeamalgaamiga, s.t. iga
inglase hammastes on 3-5g elavhõbedat. Lahustunult või auruna piisaks 10-20 korda
väiksemastki kogusest, et inimene teise ilma saata. Õnneks omastatakse aga
elavhõbedat organismis aeglaselt.
Kasutades hambaplommis elavhõbeda radioisotoopi, selgitati elavhõbeda liikumistee
organismis ja jõudmist hammastest uriini koostisesse. Elavhõbeda sisaldus uriinis
suureneb pärast plommimist 5 päeva vältel ja jääb siis püsima. Suus kasvab
plommidest eraldunud elavhõbeaurude sisaldus (eriti pideval mälumisel) juba 10
minuti jooksul ning hakkab vähenema alles 1,5 tunni pärast. Soe ning happeline toit ja
närimine soodustavad elavhõbeda eraldumist. Eriti ohtlik on pidev nätsunärimine.