Ilmar Laaban
Vahelduvad ka vokaalid, on
laiaregistrilisi a'de ja o'de alasid, tumedamaid u ning helkivate e, i, ü mõjualasid. Laabanile
kõige iseloomulikumad on foneetiliste äärmuste, a-i, i-a, u-i, i-u, elavakõlalised
kombinatsioonid: ,,Pilaatus lapitud palitus tulistab uulitsal tulpi", ,,Rinnanibude asemel on
Rroosi Selavistel rubiin-ninad". Rroosi sümpoosionis antud lühiluuletustest on pooled
ehitatud neile kõlateemadele. Mõnel korral läheb autor ka ekstreemsustesse, kõla muutub siis
hambakrigistamiseks: ,,R.S. ekstra-kreemiks on ekstraktne ekstrakt ekstreemset
ekseemist."(Aspel,1989)
Üliklassilist vormitihedust iseloomustavad kõige kujukamalt teose teises osas antud ,,Väike
Eesti luule ajaloo" ja Rroosi sümpoosioni lühiluuletused, mis on loodud kõige rangema
häälikuseaduse kohaselt: esimeses värsis antud häälikud on anagrammina varieeritud
järgmistes värssides, ilma et neile lisanduks ühtki uut häälikut ja ilma et ükski oleks vahele
jäetud:
annaabi.ee 
