Lõikeriistad kordamisküsimused - vastused
lõikeriista liikumisi. Abiliikumistega on määratud ka eraldatava kihi pôiklôikepind.
67. Mis on ettenihkeliikumine? Lôikeprotsessi pidevust tagav liikumine
68. Mida peab algasend võimaldama teriklõikamisel?
Algasend peab võimaldama tooriku, vajaduse korral ka lõikeriista vahetamist.
69. Mille järgi saab ettenihkeliikumisi jaotada?
a) Pöördeettenihe fo (so) - pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe
b) Hambaettenihe fz (sz) - pöörleva pealiikumise korral hammaste arvuga
jagatud pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe.
c) Käiguettenihe fs (sx) - käigu ajaga määratud ettenihe. Käigu all
môistetakse edasi-tagasi liikuva keha ühes suunas läbitud vahemaad.
Ettenihe toimub enne töökäiku. Môiste on kasutusel hôôveldamisel ja
tôukamisel.
d) Kaksikkäigu-ettenihe f2s (s2x) - kaksikkäigu ajaga määratud
ettenihe. Môiste on kasutusel teriklôikurite korral, kus puudub tühikäik.