Isamehe abilisteks olid peiupoisid vallalised noormehed, peigmehe sõbrad või sugulased. Pulmatavad on Eestis olnud paikkonniti väga erinevad, nii et raske on rääkida lihtsalt vanadest pulmakommetest. Üldine on olnud laulurohkus, sest kõiki sündmusi kommenteeriti lauluga. Vana regilaul on just pulmakommetes kõige kauem säilinud. Pulmalaulikud olid need, kes heade rituaalitundjatena pulma juhtisid. Nad pidid olema väga sõnaosavad, et reageerida kõigi külaliste nii halvustavatele kui kiitvatele avaldustele. Tanutamine ehk pruudile naise peakatte pähe panemine oli pulma keskne rituaall. Selles peituski kogu pulma tähendus. Nii saadi abielunaiseks, mitte aga kirikus jah-sõna üteldes. Teiseks oluliseks abielunaise tunnuseks oli põll ja enamasti järgneski tanutamisele põlletamine ehk põllelappimine. Pärast põlletamist algas pruudi tantsitamine, mis algselt kuulus ilmselt viljakus- ja sigivusrituaalide hulka. Tantsitamisel oli esimeseks keegi
propagandaosakond, mis loodi enamikes malevates 1926.aastal. Nende ülesandeks oli lähendada Kaitseliitu tavakodanikule ja seletada ka riigikaitse vajadust. Propagandaoskonna üheks tegevuseks oli ka malevate tavade kujundamine. Näiteks: Langenute austamine, tähtpäevade pühitsemine, koorid, orkestrid, näiteringid, maleva ajaloo säilitamine ja muu selline. Ka hoolitses propagandaosakond selle eest, et meestel oleks moraal kõrge ja vastas ka Kaitseliitu halvustavatele kirjutistele. Väljaõpe oli ka üksuste kaupa erinev, nii oli suurtükiväedivisjoni väljaõppes omad eripärad, sama käis ka sideüksuste, ratsaväe, suusk-ratturjagude, purilendurite, autodivisjoni kohta. (P.Silla 2002 44-51) 8 1.4. Kaitseliidu laialisaatmine 1940.aastal 16.juunil 1940.aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõudmise, täiendavata vägede sissetoomiseks. 17
annaabi.ee 
