Kreeklased
ülepea kodunt lahkus?
Mida nad endast arvavad
Kreeklased on tulvil vasturääkivusi ja kõige teravamalt ilmneb see nende arvamuses
iseendast. Kreeklane, kes räägib teisele kreeklastest, pillub pahatihti keevalisi
kriitikanooli ja lausa sõimusõnu oma kaasmaalaste käitumise aadressil ühes või teises
olukorras. Tema semud vaatavad ta arvamusavaldustele rohkete peanoogutuste,
nõusolekut väljendavate asjakohaste vandesõnade ja veelgi halvustavamate märkustega.
Kuid häda tollele õnnetule võõramaalasele, kes võib juhtumisi mõista anda, nagu poleks
kreeklased rahvana "maasool". Needsamad kreeklased, kes hetk tagasi suhtusid
iseendasse säärase põlgusega, pöörduvad otsekohe tema vastu nagu kutsikat kaitsev
ematiiger ja ülistades kreeklaste voorusi, süüdistavad teda sajas surmapatus, visates ette
kõigi tema kodumaa tegemisi ja tegematajätmisi suhtes Kreekaga tsivilisatsiooni
koidikust peale ja veel enne seda.