Naljandid ja anekdoodid
eitavad, vaid rõhutavad pigem huumori eri aspekte, mis igas konkreetses ilmingus üksteisest läbi
jooksevad.
Kõige sagedamini tavatsetakse huumoriteooriaid või -kontseptsioone jagada laias plaanis kolmeks:
1) nn. vastuolu- e. kokkusobimatus- e. inkongruentsiteooriad, kus rõhk on pandud naerdava objekti
enda objektiivseile kongnitiivsetele omadustele, mitte aga osalejaile, nalja emotsionaalseile vm.
psüühilistele efektidele vmt.;
2) nn. kriitika- e. halvustamis- e. üleolekuteooriad, mille järgi huumor on nimetatud hinnanguliste
ja/või emotsionaalsete suhtumuste kandjaks;
3
2) leevendus- e. lõõgastus- e. kergendusteooriad, mis oma kaasaegseis vormides toetuvad suuresti
Sigmund Freudi psühhoanalüütilisele õpetusele.
Iseloomustame nüüd nalja ja huumorit neis kolmes plaanis veidi lähemalt.
Vastuolu ja kokkusobimatus