Kuivastu sadamas lihtsalt end ise praami peale surus. Vastukaja sellele loole ei olnud just positiivne. Nii mõnedki arvasid, et ta peab ennast teistest paremaks, kuna tal on raha ja ta on tuntud. Raha ei taga alati edu ja õnnelikku elu. Kõik materiaalne ei tee meid ka rikkaks. Rikas on see, kes teab, et tal on piisavalt ja oskab sellega ka rahul olla. Rahulolu saavutamiseks on minu meelest vaja eelkõige tasakaalu iseendas leida. Kui olla halvatujuline, negatiivne, jonnakas, kade ja kitsi, siis ei tunne end kunagi rahuloleva ja õnnelikuna. Helded, avatud, positiivsed, armastavad ja sooja südamega inimesed on enesega rahulolevad ja minu meelest ka rikkad. Rahulolu teeb meid rikkaks, mitte rikkus ei tee meid eluga rahulolevaks. Tähtis ei ole see, mis kellelgi on, vaid see, kes ta ise on.
Kui kasvasin, taipasin peagi, et see ei pruugi absoluutselt nii olla. Lugesin suvel läbi Victor Hugo raamatu „Hüljatud“. Nüüd ma tean kindlalt, et armastust on väga mitut tüüpi. Näiteks on „rahulik“ armastus, ennastohverdav armastus, kirglik armastus. Selles raamatus esindavad tegelased Jean Valjean, Cosette ja Marius kõik erinevat tüüpi armastust. Läbi kogu raamatu mängib armastus suurt rolli tegelaste arenemisel. Jean Valjean, kes oli halvatujuline, südametu kriminaal, muutub heaks inimeseks. Cosette, tüdruk keda vanemad ei armastanud, saab tundma armastust enda kasuisa abil. Marius, noormees, kes ei tunnistanud oma isa, taipab tõde ning meeldejäävaks kogemuseks on tüdruk, keda ta hakkab armastama ja austama. Need kõik tegelased näitavad armastust välja oma armsamatele kuidagi erinevalt. Inimesed pööravad suurt rõhku välisele ilule. Ühiskond ei armasta millegipärast erilisust. Ka V