Mein Kampf
võib ka pääseda Riigi-päeva ja saada "seaduseandjaks", impeeriumi krooni kandja saab keeldude
objektiks ja mingisugune parlamentlik jututuba võib "teda avalikustada".
Veelgi enam masendusin ma sellest, et seesama Viini press, mis niivõrd lipitseb iga õukondliku
eesli ees, kui tegemist on Habsburgide monarhiaga, kirjutab täiesti teisiti Saksa keisrist. Siin teeb ta
mureliku näo ja ühineb halvastivarjatud kurjal ilmel samuti arvamustega ja kartustega Wilhelm II
kõnede suhtes. Loomulikult on ta kaugel sellest, et sekkuda Saksa impeeriumi siseasjadesse,
hoidku Jumal! kuid, torkides sõbralike sõrmedega Saksamaa haavu, "meie" ju ai-nult täidame
oma kohust, mis on meile pandud meie kahe riigi vahelise liidu faktiga! Pealegi on ajakirjanduse
jaoks tõde eelkõige jne. Peale selliseid silmakirjalikke sõnu võiks mitte ainult "puutuda sõbralike