"haltu" - 1 õppematerjal

TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD

1998:117). Siiski pole haldjad tuntud kogu Eestis, sõna puudub täiesti Lõuna-Tartumaal, Võrumaal ja Lõuna-Viljandimaal, kus sama mõistet asendavad igasugused isad ja emad (Masing 1998:117), mida Eisen nimetab vaimudeks (Eisen 1995:44). Haldjas esineb üldse vähestel soome-ugri rahvastel, peale eestlaste tunnevad sõna ainult soomlased ja vadjalased. “Soomlased nimetavad teda haltia, mis on tegelikult samane haltija’ga ja see tähendab “pidaja, omaja, omanik”, ja haltu (voli, võim) ja hallita (valitseda, peremees olla).”(Masing 1998:117) Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid, algselt ei olnud haldjatel mitte mingit visuaalset keha, hiljem haldjad antropomorfiseerusid ning ei olnud enam niivõrd seotud objektiga, mida nad kaitsma pidid. Nad võisid vabalt liikuda ning tahtmisel omandada mistahes, ka inimesele silmaga nähtava, kuju. Tavaliselt oli selleks vana hall mees või naine,