Kaugushüpe ja selle ajalugu
Enamik meist peab kettaheidet ja odaviset palju raskemaks, ning pole kerge kujutleda
inimtegevust, millele flöödimäng saab vähem kaasa aidata kui meie nüüdisaegsele
kaugushüppele. Kõigest eelöeldust tulenev vältimatu järeldus näib olevat see, et kreeka
kaugushüpe oli kolmik- või, tõenäolisemalt, kaksikhüpe. Just niisugune tõlgendus tõi
kolmikhüppe tänapäeva kergejõustikku. Kui kreeka hüppajad said mingit abi halteeridelt,
siis on Phayllose viiskümmend viis jalga ja Chionise viiskümmend kaks jalga usutavad kui
silmapaistvate kaksikhüppajate erakordsed saavutused. Järeldus, et kreeka kaugushüpe ei
olnud üksikhüpe, paistab olevat vältimatu, kui me aktsepteerime Aristotelese "Füüsikat"
kommenteerinud Themistiose väite, et viievõistluse kaugushüpe on katkendliku liikumise
näide. Pole kerge leida inimliikumist, mis oleks pidevam kui üksikhüpe äratõuke ja
maandumise vahel