Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemin
5. Eutroofse toitelisusega (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi
aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete
ühendite-akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4%
uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog,
järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt.
6. Halotroofse toitelisusega (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest
suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille
vees leidub rohkestikloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad
tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4%
Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog.
http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_jarved_sood
annaabi.ee 
