Kliimarekordid
mail 1898 Austraalias Uus-Lõuna-Walesis Edenis. Kaldal
töötanud geodeedi mõõtmisandmeil oli vesipüks 1528 m kõrge ja umbes 3 m läbimõõduga.
Teatavasti on vesipüksid merest kalu haaranud ning need seejärel lähedal asunud linna
maha pillanud.
Pikim välk. Maal tekib keskmiselt sada välgulööki sekundis. Tavaliselt on need umbes 9
km pikad. Ent 1956. a mõõtis meteoroloog Myron Ligda radariga pilvedes sähvatanud
rekordilise horisontaalvälgu, mille pikkus oli 150 km.
Suurim halokogum. 11. jaanuaril 1999 nägid geograafilisel lõunapoolusel töötanud
teadlased vähemalt 24 eri liiki halo. Halo tekib siis, kui atmosfääris jääkristallides
peegeldunud ja murdunud valgus moodustab Päikese ümber sõõre ja taevas nähtavaid
värvilisi laike. Poolusel valitsevad atmosfääritingimused soodustavad seda tüüpi nähtuse
teket.
Suurim langenud jäätükk. 13. augustil 1849 olevat Sotimaal taevast langenud 6 m
pikkune jääkamakas
annaabi.ee 
