Veereostus ja Läänemeri
PCB kui ka
DDT lagunevad looduses väga aeglaselt, mistõttu akumuleeruvad nad toiduahelas ning
püsivad organismi rasvkoes. (Wirdheim 1992: 15-16)
Sundi ja Belti madal väin takistavad efektiivset veevahetust, võimaldades vaid vähese soolase
vee sissekandumist ookeanist. Soolane vesi on raskem kui Läänemere pindmised veekihid.
Seetõttu segunevad erineva soolsusega veekihid omavahel aeglaselt. Kergema ja soolasema
veekihi vahele jääb veekiht, mida nimetatakse halokliiniks. Raske soolane vesi voolab mööda
merepõhja ning alles siis, kui üks meresüvik hakkab “üle ajama“, pääseb vesi edasi
järgmisesse kihti. (Lisa 4)
Ülemine veekiht on tuultele ja õhutemperatuuri muutustele avatud, mistõttu vesi seguneb
kuni hüppekihini ning rikastub hapnikuga, kuid alumise kihi vesi ei segune. Kesise
veevahetuse tõttu kasutatakse ära süvikutes kogu vees olev hapnik. Seiskuva süvavee
väljasurumiseks läheb vaja palju intensiivsemat soolase vee lisandumist