Keemia ja elukeskkond
Suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas
atmosfääris neeldubega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on
rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. Mannerjää Gröönimaal ja
Antarktikas hakkab sulama, mille arvelt ookeani pind tõuseb ja madalad alad
ujutakse üle.
Süsihappegaas ei ole ainuke gaas, mis koguneb atmosfääri.
Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on sattunud atmosfääri
freoone-gaasilisi halogenoalkaane. Freoonide toimel laguneb atmosfääri
ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. Osoonikiht neelab tugevasti
Päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb Maal elavaid organisme selle eest. Kuna
osooniaukude piirkonnas on tugev ultraviolettkiirgus, siis on seal ohtlik päevitada,
eriti kevadel, kui atmosfäär on puhas ja läbipaistev. Liiga tugev ultraviolettkiirgus
võib aga põhjustada nahavähki.
Autod ja tehased paiskavad õhku heitgaase. Need gaasid võivad
annaabi.ee 
