Erinevalt veest on vesinikperoksiid ebapüsiv. Päikesevalguse käes ja eriti katalüsaatorite toimel laguneb ta kiiresti, eraldades hapnikku. Tugev oksüdeerij, teda saab kasutada näiteks pleegitamisel. Võivad tekitada nahale söövitushaavu. 14. Halogeenide füüsikalised omadused. Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeenaurud on terava lõhnaga. 15. Halogeenide võimalikud oksüdatsiooniastmed. Milline oksüdatsiooniaste on halogeenidele tüüpiline? Miks? Oa on -1. Kõigil halogeenidel peale fluori võib olla ühendeid ka positiivses oksüdatsiooniastmetes. 16. Kuidas saadakse kloori tööstuses? Võrrand. 1) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 + Cl2 2) MnO 2 + 4HCl Cl2 + MnCl2 + 2H2O 17. Kuidas saadakse vesinikkloriidi laboris? Reaktsioonivõrrand
CHCl jt), polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina jne. Fluoriplast ehk Teflon kasutatakse keedupottide või pannide vooderdisena. Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamsieks jm. · · · · · · · Kalkogeenid · Kalkogeenid kuuluvad VIA rühma ja tähtsamad neist on Hapnik ja Väävel. On suht tugevate mittemetalliliste odaustega kuid jäävad elektornegatiivsuselt alla halogeenidele. Nende tavaliseks o.a-ks on II või VI. Negatiivne o.a on ta tavaliselt metalliliste ja vähemaktiivste mittemetalliliste elementidega. Positiivne o.a on neil hapniku ja suurema elektronegatiivsusega ainetega reageerimisel(väävel regeerib nii). · Hapnik on levinuim element maakoores ja teda leidub lihtainena kui ka ühenditena. · Väälite leidub kõige enam väävliühenditest sulfiididest(püriit DeS , PbS jt) ja
Õhus oksüdeerub. Reageerib hapetega → PoII (roosa) → PoIV (kollane).Vesinikuga → lenduv hüdriid H2Po (divesinikpoloniid); Metallidega → poloniidid, saadakse kuumutamisel; hapnikuga → PoO2 tahke aine, 2 kristallvormi (kollane ja punane); Biotoime: energiaallikas “aatomipatareides”, kosmoseaparaatides, teisaldatavates seadmetes. Po ja tema ühendid on väga mürgised 17.rühm: halogeenid F, Cl, Br, I, At ns2np5, o-a 0, -I.(püsivaim) kuni VII. Halogeenidele on iseloomulik eriti suur elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Halogeenid – kõige aktiivsemad mittemetallid – väga reaktsioonivõimelised. Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallilisus väheneb reas F – At. OM: Lihtainetena on kõik halogeenid mürgised. Toatemp on halogeenid lihtainetena: F2 ja Cl2 – rohekat värvi gaasid, Br2 – punakaspruun raske vedelik, I2 – tahke must metalliläikeline aine. At2 – tahke aine. Fluor (F) -vabal kujul H
25. 17.rühma elemendid: halogeenid (F – At) 3.25.1. Üldiseloomustus Elemendid (17. rühm): F Cl Br I At Väliselektronkiht kõikidel ns2np5 F 1s22s22p5 – 2. energiatasemel puuduvad d-orbitaalid (ei ole ergastatud valentsolekuid) oksüdatsiooniastmed 0, -I Alates Cl-st võimalikud üleminekud vabadele d-orbitaalidele (paardumata elektronide arv suureneb) Oksüdatsiooniastmed 0, -I (püsivaim) kuni VII Halogeenidele on iseloomulik eriti suur elektronafiinsus (aatomite võime siduda elektroni) ja kõrge elektronegatiivsus. Kui elektron liitub Hal-aatomiga → Hal- (halogeniid-ioon), millel on vastava (per-süsteemis kõrvalasetseva) väärisgaasi elektronstruktuur (seetõttu on halogeniidid väga stabiilsed) Halogeenid – kõige aktiivsemad mittemetallid – väga reaktsioonivõimelised Kõige aktiivsem mittemetall on fluor (nii rühmas kui üldse)
annaabi.ee 
