põhjustab paljude mikroorganismide rakkudes osmoosi vee väljumise rakust läbi plasmaatilise membraani, mis toimib poolläbilaskva membraanina. Selle tulemusena rakk dehüdratiseerub ning tema kasv pidurdub. Samas aga leidub ka selliseid mikroorganisme, mis on nimetatud ühendite suhtes tolerantsed või isegi vajavad suhteliselt suuri soola või suhkru kontsentratsioone. Äärmuslikke soolaarmastajaid nimetatakse halofiilideks. 4) Kas täheldasite erinevusi bakterite ja seente tundlikuses füs-keemiliste tegurite suhtes? Milliseid? Jah. Bakterid olid vähem tundlikud pH ekstreemsuste suhtes ja rohkem tundlikud temperatuuri suhtes ja soola kontsentratsiooni suhtes. Seente kasv tundus olevat üllatavalt hea kõigis tingimustes. 5) Millistest aspektidest iseloomustate mikroorganismide külvi vedelsöötmes ja tahkes söötmes? (esimene ja teine teema)
saavad bakterid vett kätte. Mikroorganismid suudavad elada keskkonnas, mille A W jääb vahemikku 0,7 1,0. Inimese vere AW = 0,99; merevee AW = 0,98; vahtrasiirupi AW = 0,90; põllumajandusmaadel on pinnase A W = 0,9 1. Kuna nende keskkondade, kus bakterid elavad, vesilahuste ainsaks ühiseks soolaks on NaCl, siis väljendatakse bakterite taluvust kättesaadavale veele NaCl vesilahuste kaudu. Bakterid, mis vajavad kasvuks NaCl nimetatakse halofiilideks. Nõrgalt halofiilid vajavad kasvuks 1 6% NaCl lahust, keskmised halofiilid 6 15% NaCl lahust ning ekstreemsed halofiilid 15 30% NaCl lahust. Bakterid, mis suudavad kasvada nõrgas soolalahuses, kuid kõige kiiremini kasvavad soolavabas keskkonnas, nimetatakse halotolerantideks. Kserofiilideks nimetatakse organisme, mis elavad ja kasvavad kuivas keskkonnas (kuivus on tekkinud vee puudumisest, mitte A W väikesest näitajast). 2
annaabi.ee 
