A manifest toetusid S Freudi psühhoanalüüsile 2. Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Eesmärk: Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine 3. Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi? Spontaansus, alateadlike tungide väljendamine vahend inimese vabastamiseks ühiskonna survest. Praktikas-automaatne kirjutamine, maalimine, ka hallutsioonide esilekutsumine. 4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst kaheks variandiks. Millised need on? Kujutamisviisilt jaguneb Veristlikuks ja Teiseks suunaks. 5. Millest on tuletatud termin ,,veristlik"? Veristlik (veritas tõde) reaalsed kujundid ebareaalsetes seostes 6. Millist tuntud itaalia kunstnikku peetakse üheks veristliku sürrealismi eelkäijaks? Eeskujuks G de Chirico 7. Kataloonia on andnud maailmale kaks suurt sürrealistliku maalikunstnikku. Kes need olid?
unenägusid täiesti selgelt. Unenäokogemustele reageerib ka meie keha. Aeglase une ajal võime me unes rääkida, tõmmelda või koguni unes kõndida, kui REM- une ajal oleme me peaaegu, et liikumatud. Aju on küll aktiivne, kuid lihased lõõgastuvad, mis muudab meid sama hästi kui öelda, et halvatuks. (Powell, Rosalind 21: 2001) 2.2 Miks me und näeme? Kaheksateistkümnenda sajandi loodusteadlane ja arst E. Darwin arvad, et kui me magame ning näeme unenägusid, kaitsevad need meid hallutsioonide eest, ärkvel olles. Uuringud on näidanud, et kui jätta inimesed ilma heast unest, muudab see neid kergesti ärrituvaks ja neil ei ole nii hea keskendumisvõime. Taas magame minnes, püüavad nad vahelejäänud unenägusid tasa teha, ja sellepärast näevad inimesed mitut und selle jooksul. See viitab sellele, et inimesele on unenäod isegi mingil moel tervisele kasulikud. Und võime näha ka veel sellepärast, et see informatsioon, mis meile päeva jooksul ajju kogunenud on, vabaneb