Alkaloidid
aastal Kanada keemiku R. Manske poolt.
1961. aastal leidis J. Axelrod, et N-metrüültransferaasi ensüüm on võimeline vahendama
biotransformatsiooni trüptamiinist N,N-dimetüültrüptamiiniks, see algatas suure huvi endeogeense
DMT produktsiooni vastu inimestes, kui ka imetajates üldiselt.
DMT on mitte-selektiivne seratoniini inhibiitor, kuid mõndadele retseptoritele toimib ka agonistina.
Lisaks mõjub see ka dopamiini jpt. retseptoritele.
DMT-d loetakse kõige tugevamaks hallutsinogeeniks üldse ning seetõttu on see ka saanud nimetuse
hinge molekul, suukaudsel manustamisel ei ole ta funktsionaalne ilma MAO-inhibiitorita ja teiste
manustamisviisidega tuleb MAOI kasuks efektide tugevdamisel. Kehas kogu metabolism võtab
aega 10-15 minutit
Psilotsiin
Psilotsiin on hallutsionegeensetes seentes esinev ühend. Esimest korda isoleeris selle Šveitsi keemik
Albert Hofmann 1958. aastal, psilotsiin on psilotsibiini aktiivne vorm.